Pensionisambast lahkujad on pankadele magus saak

Tänu pensionireformile on muutunud Eesti investeerimismaastik oluliselt ja alatiseks. Pangad on aktiveerunud, turule tuuakse uusi teenuseid. Hindu langetatakse vasakult ja paremalt.
‍
Kell kukkus ja pilt on selge. Esimese ringiga võtab pensioni teisest sambast raha välja iga viies koguja. Vabanev raha otsib uut kodu. Seega on täiesti mõistetav, miks on pankadel sedavõrd kiire. Kui ikka 152 000 inimest võtab raha välja (s.o ligi 1,3 miljardit eurot), siis tuleb see summa kuidagi tagasi saada. Seesama raha on teeninud pankadele viimasel kahel kümnendil head kasumit.
‍
Ei maksa aga kohe arvata, et reform oleks pankadele seepärast vastumeelne. Pigem see lausa meeldib neile. Ja seda väga lihtsalt põhjusel: pangad saavad müüa pensionisambast lahkujatele kõikivõimalikke teisi investeerimistooteid. Ning uute teenuste müügist on võimalik teenida veelgi suuremat kasumit, kui seda võimaldas pensionisammas. Rohkem tehinguid, rohkem teenustasusid.

Olukorrale on reageerinud kõige kiiremini LHV, mis on üldiselt oma tegevuses küll igati mõõdukas, kuid mille reklaamid on kohati täiesti utoopilised ja investoreid lollitavad. Kerkib lausa küsimus, kuidas taolised reklaamid üldse lubatud on. Kas keegi kutsub Eesti pankasid korrale või mitte?

Aga milles siis mure? Hiljaaegu käivitas LHV suure reklaamikampaania, kus väitis: “Nüüd on välisaktsiate hoidmine tasuta ja tehingutasud ligi poole odavamad…”

Pilt reklaamist:
‍‍

Kuna me olime vana hinnakirja järgi juba tehinguid teinud, tekkis kohe hea võimalus vana ja uut võrrelda ning vaadata, kas LHV tõesti langetas tehingutasusid poole võrra, nagu reklaam lubas.

Ütleme otse: poole odavamast on asi väga kaugel. Et asja paremini mõista, vaadake alljärgnevat videot, kus käime ostu- ja müügitehingu samm-sammult läbi:‍

‍

On kummaline, et taolised reklaamid on üldse lubatud. Tõsi, LHV võttis üsna pea selle reklaami maha, ent fakt, et see üldse märkamatult eetrisse jõudis – seejuures igasuguste tagajärgedeta –, tekitab kergelt öeldes pettumust.

Ei tasu muidugi muretseda: see pole kindlasti omataolistest ainus. Alles hiljuti märkasime ka üht teist LHV reklaami, kus teatatakse, et Rohelise Pensionifondi aastane tootlus on 94 protsenti.
‍‍

Nimelt tuli LHV Roheline Pensionifond turule möödunud aasta kevadel täpselt siis, kui oli käes pandeemiaehmatusest tekkinud languse põhi. Kui ülejäänud fondid ja üksikaktsiad taastusid kiiresti, tasandades sellega kevadise suurlanguse, siis Rohelisel Pensionifondil taolist “taaka” polnud. Nõnda ka otse nullist kosmiline kasv. Aga nagu hoiatab pank oma kodulehel: “Mineviku tulemused ei garanteeri samade tulemuste saavutamist tulevikus.” On ilmne, et sellise kasvutempo hoidmine on erakordselt ebatõenäoline.

Valides samavõrd meelevaldse perioodi tootluse näitamiseks, võiks ju soovitada kõigil pensionifondist lahkujatel paigutada oma säästud GameStopi aktsiatesse. Eelmise aasta 24. jaanuarist kuni selle aasta 29. jaanuarini oli GameStopi kasv 7432,15 protsenti. Kui aga võtta aluseks kohe järgnev periood 29. jaanuarist 19. veebruarini, vaatab vastu 87,51 protsendiline langus.

Seega, eri perioodide võrdlemisega saab jätta väga eriilmelist muljet. Võib olla kindel, et 99 protsendil juhtudest otsivad fondihaldurid üles just need vahemikud, kus kõik on super ja tootlus mega. Õieti on see üks finantstööstuse vanimaid trikke, mida on kasutatud juba aastakümneid. Nagu näha, toidavad sisse töötatud võtted praegugi.

PS. GameStopi aktsiat ei ole mõistlik puutuda. Aktsia ning sellega seonduv üles-alla liikumine on miski, mida ei suuda lõpuni selgitada ka kõige targemad finantsistid. Olukorras puudub loogika ja sestap ka võimalus prognoosida, kuhu suunas võiks hind tulevikus liikuda. Möllu võib ju kõrvalt ja niisama lõbu pärast jälgida, kuid GameStopi aktsiaga kauplemine ei erine väga palju kasiinos mängimisest.

Alusta väikeste summadega investeerimist juba täna!
‍‍